Sa ei saa enam kunagi kõndida.” Sellise laastava diagnoosi panid arstid, kui ärkasin umbes 9 aastat tagasi Saksamaa erikliinikus pärast tõsist suusaõnnetust. Kuid sisemine hääl ütles mulle, et see ei saanud olla. Positiivsete mõtete, suure tahtejõu ja ambitsiooniga võitlesin tagasitee – ja täna ma siin seisan. omal jalal
Mäletan siiani väga hästi, kuidas ma 5-aastaselt esimest korda suuskadel seisin. Olin kohe "nakatunud". Suusatamine sai minu suureks kireks. Üliõpilasena pääsesin osariigi koondisse, hiljem osalesin rahvusvahelistel FIS-i võistlustel ja käisin Stams/Tirooli suusakeskkoolis. Ka sel ajal olin tihti hädas vigastustega nagu ristatisidemete rebend või käe kõõlusevigastus. Kõigist nendest tagasilöökidest hoolimata andsin alati endast parima ja võitlesin tagasi. Sel hetkel ei mõelnud ma kunagi loobumisele.
Üheksa aastat tagasi juhtus mul Obergurglis suusatreeningul raskete tagajärgedega suusaõnnetus. Suurslaalomitrennis jäin käega värava vahele ja mind visati vallikraavi. Tagajärjed olid saatuslikud: eluohtlikud sisemised vigastused, peenestatud reie murd ja mittetäielik parapleegia, mis saadab mind sellest ajast peale kogu ülejäänud elu.
Arstid ütlesid: "Sa ei kõnni enam kunagi."
Kui ma paar päeva pärast õnnetust Saksamaa erikliinikus koomast ärkasin, said arstid kohutava diagnoosi: ma ei saa enam kunagi kõndida. Ma ei tea, miks või kust see tuli, aga sisemine hääl ütles mulle toona "see ei saanud olla see". Sisimas olin kindel, et jätkan edusamme. Kuigi olin teadlik, et ei pruugi vigastuste tõttu “normaalselt” kõndida, ei tahtnud ma vähemalt enam ratastoolist sõltuda.
Mõttes kujutasin ette, et mu lihased liiguvad taas. Olles tundnud väikest tõmblemist, teadsin, et seda saab teha, kui vaid püsin ja võitlen. Tänu õnnele, raskele treeningule ning pere tingimusteta toele ja rõõmule suudan nüüd karkudega kõndida, õpingud lõpetanud ja täiskohaga töötaja. Minu kirg suusatamise vastu on ka suusaõnnetusest hoolimata katkematu.
Olen nüüd tagasi suusavõistlustel (monoskibobiga) ÖSV juunioride koondises ja osalen algatuses Ski for life, mille eesmärk on tekitada puuetega inimestes huvi suusatamise vastu.
Ja isegi kui ma nüüd elan puudega elu, võin siiski ausalt öelda, et olen oma eluga väga rahul ja ei lähe hetkekski oma saatusega tülli.
Minu sõnum kõigile, kellel on seljataga sarnane saatus või raske tee, on: Positiivsete mõtete ja osa ambitsiooniga on kõik võimalik!